Käisime Eesti Vabaõhumuuseumis mardipäeva kombeid õppimas.
Räägiti hingedeajast ja arutati, miks üldse marti jooksmas käiakse.
Eriti lõbus oli mardiperekonna loomine. Õpilaste seast valiti välja mardiisa, mardiema, ülikoolis käivad targad lapsed. Lisaks olid veel tantsiv karu koos taltsutajaga ja kirikuhärra, kes ristis kõiki just selle nimeliseks, mis vastuse ta küsimusele sai. Ülejäänud õpilased olid moosekandid, kes pilli mängisid.
Kui kombed selged, siis mindi kolhoosimajja marti jooksma. Esimene pererahvas ei tahtnud meid sisse lasta, aga teine oli külalislahke. Mardid viskasid perele rahaõnne, kontrollisid lugemisoskust, ravisid haigusi, ennustasid ning kui mardiisa moosekantidele andis loa mängimiseks, sai karu oma tantsuoskust näidata.
Tublidele martidele anti maiust ja pakk õnne.
Koolis meisterdasime veel paberkottidest maskid ja kordasime kombed üle.
Nüüd võib julgelt marti jooksma minna :)
Suur tänu ja kiitus Kregor Ervini emale Kerstile, kes oma pisikese pojaga meile saatjaks tuli!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar